Onu Tõnise jutupliiats

Blogi kirjutan mõeldes kallitele inimestele, kellest hoolin ja kelle jaoks olen endast valmis parima andma. Kes minu blogi loeb, saab ehk abi minu maailma või minu käitumise mõistmisel, mis siis, et ma oma tegumoode eriti siin ei põhjenda.

teisipäev, 31. Juuli 2007


Läinud teisipäeval kui eelmise postituse kirjutasin, läksin töölt 16 paiku koju pesema ja siis põrutasime Arlesega (Idvan, alias Arku) Tallinnasse Martini (Tõnsing, alias "Suur Martiini") ja paarimehe Markoga kokku saama. Trehvasime Punase tänava ja Smuuli tee ristis oleva Hesburgeri juures. Meiega ühines ka minu kolleeg ja kallis sõbranna Keilin (Nõmmela, Elion) kellega ajasin rohkem juttu kui meestega tööteemadel kuna teadsin niikuinii millest nad räägivad. Paar tunnikest seal kulus ja siis viskas Keilin mind Karli (Pütsep) ja Kristjani (Pütsep) juurde. Tol õhtul ma rohkem ei liikunudki vist, olin väsinud ja kolmapäevaks oli mitmeid plaane. Natuke ajasin netis asju ja siis vajusin magama ära. Muidugi lobisesime Karli ja Kristjaniga parasjagu.
Kolmapäeval tegin hästi palju kõnesid, sain Infinit Worksiga kokkuleppele, et nad lähevad mõõdavad netisignaali olemasolu Jägalal ära neljapäeval. See oli hea, sest neljapäeval tuligi mulle teave, et jah, teletorni mastist saab täitsa hea signaali kätte. Seega on Take Off Festivalil minu poolt internet olemas!
Weekend.ee diil sai selliseks tehtud, et sealse piletiloosiga pileti võitvad isikud saavad listi ja siis peole listi alusel sisse. Ei viitsinud neile füüsiliselt pileteid andma hakata.
Rene (Pringi, alias Prinku) ühines ka mingi hetk minuga ja siis sai chillatud niisama ja arutletud igasugu teemadel.
Take Off'i plakatid tõime ka Hando (Tõnumaa) käest ära.
Neljapäev kulges samuti asjaajamiste tähe all. Agentuurist (E.M.A.) käisin ka vahepeal läbi, kontrollisin, et ikka tööd ka tehtaks. Maria (Adamson) vahtis niisama lakke ja Katrin (Rannaväli) tegi nägu, et ta teeb tööd. Tegelt oli arusaadav ka, et polnud lihtne - tol samal õhtul jõudis urn Liia tuhaga Eestimaale ja reedel oli matus. Võtsin agentuurist omale pildistamiseks suured peegeldid kaasa ja siis sai Tammsaare pargis igasugu asju proovitud. Mingi hetk tuli Eneli (Rabe) sinna ja otsustasime randa minna. Mul tekkis idee, et võiks helistada Sheilale (Süda), et ta äkki teab kus Karl on ja siis kõik koos minna. Selgus, et Karl oli veel tööl ja Sheila istus ja sõi Viru Hesburgeris :D Lendasime talle peale ja siis sealt otse Stroomi randa. Tuuline oli seal, aga võrratult mõnus soe päike ja chill seltskond tegid olemise megaheaks! Mingi hetk hakkas Karl muret tundma kuhu me jääme - tema tahtis juba väga lauajalgpalli mängima minna Ku:lsa:li. Eneli pidi ka koju minema asju pakkima, et reede varahommikul Leetu sõita. Meie siis läksime Narva mnt. Hobujaama St. Patrick'usse sööma ja siis Ku:lsa:li lauajalgpalli taguma. Piljardit tahtsin ka mängida, aga lõpuks olid lauad kinni kõik ja väga ei viitsinud ka - kojuminek :P
Ahjaa - pidime neljapäeval ju Raunoga (Salumets, U-Pop) minema Viljandi Pärismuusika Festivalile pildistama, aga tol samal hommikul saatis ta sõnumi, et ta ei suuda. Olin muidugi väga kurb, aga noh mis teha. Ja üks asi veel - neljapäeva hommikul tõusin kell 9 üles koos Kristjaniga, sest Ketlyn käskis mul kargu alla ajada nii vara, et saaks kokku enne kui ma Viljandisse lähen. Mina siis ootasin vaikselt kõnet, saatsin veel talle sõnumi, et ma siiski ei lähe Viljandisse vaid asjatan veel Tallinnas. Lõuna paiku läksin vanalinna Suur-Karja St. Patrickusse päevapraadi sööma ja sisimas ikka veel ootasin kõnet. Iga kord kui telefon kisama hakkas, lootsin, et Ketlyn helistab. Aga ei midagi. Õhtul saatsin veel ühe sõnumi ja sain vastuseks, et tal paha olla. Kõik võib olla, aga oleks võinud varem teatada, et oleksin saanud arvestada? Ma olen mõistev inimene kui mulle teada antakse ja ära põhjendatakse asjad, vastasel juhul aga ma ei saa üldse aru suhtumisest.
Anyway, nägin Elikot UpUp Lounge's (alias U-Pop Lounge, upup.ee) ja tolsamal õhtul läksin talle külla kõrvaltänavasse ning pärast läksime tema seltskonnaga vanalinna ning kutsusin Olgeri (Ojaste, alias Olja, U-Pop) kaasa kuna tal oli sünnipäev reedel. Kell oli ka juba nii palju kui ta välja ilmus ja sain üks esimestest olla kes talle head uut aastat soovisid :P
Tegime sümboolsed õlled, käisime Söögiplatsil järamas ja läksime kodu ära.

Reedel planeerisin koju minna õhtul koos Urmasega (Kope, Eesti Ehitus) ning viisin peegeldid veel enne ära ja käisin Eesti Foto stuudios omale pakkumist ka võtmas järgmistele asjadele:

Elinchrom RX 600/600 TO GO SET 28 390,00 kr
Tripod/Umbrella set 1 890,00 kr
Rotalux 100x100 softbox 3 990,00 kr
Pro tripod BLK W/804RC2 HD 3 590,00 kr
Background paper triple hooks 690,00 kr
Expan set, metal chain 1 590,00 kr
Paper white super 1 190,00 kr
FLORIDA/MAINE 1.8x2.15 with train 3 590,00 kr
Stand-cum-bracket for collapsibles 1 690,00 kr
Canon EF17-40/4,0 L USM 12 990,00 kr
Canon Speedlite 580EX II 8 990,00 kr
Canon Battery Pack CP-E3 2 990,00 kr
Canon EF 85mm F1,8 USM 6 490,00 kr
Lumiquest 80-20 450,00 kr
Lumiquest Softbox 650,00 kr
Road Runner AW fotokott 5555,00 kr
------------
Summa: 84725,00 kr

Praeguseks olen juba arvestanud, et sealt võib vabalt välja jätta Canon EF17-40/4,0 L USM objektiivi ja vist ka kogu taustadega seonduva kola, sest Mart (Tõnso, alias TM, Skype) pidas õigeks taustasüsteemid ise välja mõelda ja ehitada. Obje ja taustakola eemaldamisega väheneks summa 21740 kr võrra ehk kogusummaks tuleks 62985 kr. See oleks ju päris võimas võit juba. Häda korral võib ka Canon EF 85mm F1,8 USM objektiivi välja jätta, aga kui aus olla siis see on vajalik toru stuudios töötamisel.

Urmasega koju sõitsime läbi Märjamaa, sest ta pidi sealt oma vennapojad peale korjama, et need Haapsallu õhtul kella 19-ks tsirkusesse toimetada. Nii me siis kihutasime tunni ajaga läbi Märjamaa Haapsallu, Tallinnast - päris hea eks?
Koju jõudes oli Erki (Vaino, alias Erja/Väints) kohe platsis ja hiljem tuli ka Martin (Kojoni, alias "Väike Martiini", Elion) ning Mart kohale. Rääkisime palju tööasjadest nagu meil ikka kombeks ja tegime ka igasugu muud kino. Südaöö paiku läksime laiali plaaniga, et laupäeval hea ilma korral saarele põrutada.
Kui mina silmad avasin 11 paiku laupäeval, siis paistis päike mulle täpselt peale ja meel oli hea, et ehk saabki Hobulaiule. Erki väitis, et tal sajab Parilas vihma ja see tõstis tõenäosust, et ka Haapsalus läheb kohe käest ära ja noh.. taevas kattus kiirelt tumedate pilvedega. 15-16 paiku päeval kiskus jälle ilusamaks ja siis me läksime proovima merele minekut. Mariana (Hein) oli juba maale läinud ja ei ühinenud meiega. Istusime jahi kajutis kuni enam vihma ei tibutanud ja siis vinnasime purjed ja panime leekima. Hoo saime hea sisse ja kõik oli kaif, aga nii kui Holmi kaist mööda saime tundsime, et asi on liialt karm. Tegu oli juba tormiga. Nii me siis pöördusimegi tagasi sadamasse. Kui paat oli kai külge kinnitatud ja purjed maas ja kõik okei, ei viitsinud meist keegi liigutada ja istuti veel tund-kaks tekil :D
Vahepeal helistati mulle filmi võttegrupist korduvalt küsiti kas ma saan Viljandisse kuidagi liikuda. Ütlesin, et minul endal selleks transporti pole ja nii nad ütlesid, et tulevad Tallinnast Viljandisse minnes minu juurest Haapsalust läbi ja korjavad mind peale. Mina siis läksin koju, jõudsin ilusti pesta ja mässata kui kell umbes 22 sai ja valge Ford maja ette sõitis. Kõige huvitavam, et ma olin naljaga neile öelnud enne, et otsigu üles Nurme 12 maja ja nad leidsidki selle kordagi küsimata üles :D
Kui autosse istusin, siis hakkasime arutlema, kust me saaks kõige paremini otse Viljandisse. Otsustasime siis Haapsalu-Risti-Märjamaa-Rapla-Paide-Viljandi marsruudi kasuks.
Umbes südaööl olime Viljandis kohal ja läksime kohe oma ööbimiskohta kaema, 8km Viljandist Tartu poole - Vana-Võidu koha nimeks. Seal mingi kooli ühiselamus me ööbima pidime. Meie toa number oli 214 - sama mis minu ema netiühenduse IP-lõpp (212.27.231.214) :D
uksest sisse astudes saime mingi päris koleda haisu käest jalaga näkku ja avasime koheselt aknad ja lasime linna poole uuesti jalga kui asjad ära pandud olid.
Parkisime Vabaduse väljaku vasta SEB Ühispanga kõrvale auto ja siis läksime uurima mis toimub.
Võtsin kaamera kaasa, ette keerasin Sigma AF 8mm F4,0 EX Fisheye. Läksime toidutänavale süüa otsima ja kui kõht täis oli, siis keerasin kaamerale fisheye asemele Canon EF 17-40mm F4,0 L USM CPS objektiivi. Sellega oli juba palju rahulisem pilte teha pimedas.
Kotis oli veel Canon EF 100-300mm F4,5-5,6 USM ja Canon EF 50mm F1,8 II.
Ahjaa - jõuluks võite mulle kinkida Canon EF 100-400mm F4,5-5,6 L IS USM :)

Pühapäeva hommikul avasin silmad 10-11 vahel kuskil ja siis vedelesime veel veits ja lobisesime kuni ma lõpuks kõik üles peksin ja linna põrutasime süüa otsima. Teel Viljandi Kohviku poole avastasime mingi vähe kodusema koha ja käisime seal söömas ära - naturaalne šnitsel oli odav, aga hea - jäime rahule. Sealt lahkudes ajasin kaamera kuumaks ja läksin regilaulu hoovi kaasa laulma ja pilte tegema - ääretult mõnus oli :)

Elioni tehnik Ülo Parve (alias sylt) pilti otsimas

Seisan mina rahulikult keset lompi ja vaatan - mingi tüüp hakkab minu poole roomama!

Ristiisa Luciano :D

Päris hea nägu ikka :D

See pilt meeldib mulle eriti - nagu kuskilt kataloogist tulnud.

Meie fotograaf Tartust - Priit Salumaa - tabasin tüübi murult magamast :D

Kristjan (Pütsep) sõbrannale mõnu tegemas :P

"Nää vaata kui kuum kutt läheb, seal!"

"Võtan siit torust kinni ja tõstan selle tribüüni koos inimestega üles, tahate näha?"

Inimesed tantsisid kontsertite ajal hoolimata paduvihmast ja suurtest lompidest!

Selle paduvihma ajal lülitati Realvideo telgis enamus seadmeid välja - sealt kallas ikka nii, et kaugele ei näinudki!


See vend laulis regilauluhoovis enamus lood ette - respect!

Sigma AF 8mm F4,0 EX kalasilmaga tehtud ;)
Pane tähele kuidas üleval on ühel pool puid tumedad pilved ja teisel pool heledad pilved ja veidi sinist. Nagu põrgu ja taevas võitlemas puude piiril!

Kui pidasin heaks regilauluhoovist lahkuda kuna juba piisavalt pilte oli tehtud ja aega polnud raisata, läksin infopunkti taha Priiduga (Salumaa, Club Illusion) tööjuttu arutama veits.
Hästi mõnusad kontserdid sai ära kuulatud tol kenal pühapäeval, lahe oli jälgida kuidas rahvas paduvihma trotsides tantsis. Suurtes lompides käisin mina aga plätserdamas ja nalja sai ikka piiritult :P
Õhtul tegime veel filmi jaoks võtteid Viljandi bussijaama juures oleva suitsetamiskoha juures. Tabasime ühe paarikese suitsetamast, täpsemalt suitsetas mees, hoides samal ajal rasedast naisest ümbert kinni. Küsitlesime siis toda meest, uue tubakaseaduse teemadel alustasime ja lõpetasime küsimustega, et kas tema arvates ei kahjusta tema suitsusõltuvus tema naise või lapse tervist. Pani mõtlema küll teda mulle tundus!
Ma ei hakka hetkel rohkem rääkima sel teemal, on veel liiga salajane asi meil see film :P
Kui tehnikat autosse panime, märkasin, et Ketlyn oli helistanud ja kõneposti sõnumi jätnud. Teadet kuulamata helistasin tagasi ja sain pauhti vastu küsimuse "kas Sa tuled siis?". Ma ei saanud kohe aru, millest juttu, aga siis ta seletas, et ma pidavat minema 50 Cent'i pildistama. Ma ütlesin talle, et ma ei tee seda kuna olen lõpetanud alles filmivõtted ja ei jõua kuidagi õigeks ajaks Tallinnasse. Tema oli lootnud mind seal ikka näha ja värki, aga võta näpust - ei jõudnud sinna. Tagantjärele on mul jube hea meel ka kuna Priit rääkis, et ta sai vaid pressikonverentsi pildistada ja kontserdil ei lubatudki pilti teha. Mis mõte on seda PK-d pildistada - maailma igavaim asi üldse ju. Ketlynit oleks muidugi tahtnud näha - selles ma ei kahtle.
Õhtul kui ma koju jõudsin siis panin MSN'i nimeks uhkelt "50 Cent my ass, folk ruulib :D" kuna ma olin tõsiselt happy, et ei läinud pettuma kontserdile kus ma polekski pilti teha saanud. Ma pean siinkohal ikka mainima, et mul pole 50 Centi vastu midagi, oleks võinud ka niisama kontserti nautida, aga kui ma oleks folgilt ja filmivõtetelt ära jooksnud selle mõttega, et pilte tegema minna ja polekski saanud teha, oleks ikka väga nüri olnud!
ketlyn muidugi ärritus selle peale ja lausus nii:
Ketlyn says:
nom mina võtsin seda jälle omamoodi ju..umbes hah ketlyn mida sa loodad mind kuskil neegri juures näha ... viljand on elu
Tegin talle siiski asja selgeks ja ta mõistis mind lõpuks, vähemalt nii ta väitis ja ma usun, et see ka nii oli. Unustatud nüüdseks :)

Aga aitab nüüd - nädal on pühendatud firma loomisele ja tohutule ideede genereerimisele ja ärgem raiskagem selleks mõeldud aega!

Pühendan selle postituse kreatiivsetele inimestele.


Õpetlik video.


Sellise pildi pani Ketlyn lihtsalt oma Orkuti lehele üles - nagu WTF :D
Et teksti lugeda, kliki pildil ja veendu, et täissuuruses oleks pilt ees.

teisipäev, 24. Juuli 2007

Eile läksin peale tööd Mariana (Hein) juurde ta koera Berry't vaatama ja kui Mariana pakkus enda valmistatud õunapirukaid, tuli lõpuks Mariana emal idee viineripirukaid teha ja kui nad mõlemad minu otsa vaatasid süütute pilkudega - pidin ju tegema neid pirukaid. Nii see õhtu seal läks, vahetult enne pirukate valmimist tuli Erki (Vaino, alias Erja/Väints) ka sinna ja sai siis lõbusas seltskonnas lakkamatult naerdud.

Reedel keerutab vana sõber Tartust, DJ Chris Flow, Haapsalus plaati - kindlasti kuulama kes läheduses ;)

Kes kandideerib meiega nädalavahetust Hobulaiu saarel veetma? Elamused merel ja maal garanteeritud!

esmaspäev, 23. Juuli 2007

Reedese blogi lõpetasin sellega, et pidime minema Erki, Peetri ja Kalvariga merele :P
Seda me ka tegime :D Kõigepealt oli meil Kalvariga igasugu asjaajamisi enne kui me üldse sadamasse jõudsime. Erki ja Peeter olid juba teki õlut täis ostnud ja keerasid kai ääres jahti ümber. Hüppasime ka peale, tõmbasime kroodi peale ja väljusime sadamast. Päikest oli veel üksjagu, kell oli vist 8 õhtul.
Algul oli meeldivalt tugev tuul, viis hoogsalt lainelt lainele edasi ja äärmiselt meeldiv sõit oli. Veidi enne Hobulaiu saart jäi vaikseks ja otsustasime hakata tagasi liikuma, sest päike oli juba loojumas ja pimedas ei viitsinud hakata orienteeruma. Kuna mina olin kaine rool, siis tüürisin vaikselt sadama poole, jälgisin majakaid ja binoklist uurisin värki kui äkki jaht laks külili vajus. Kõik käis sekundite vältel - ma ei saanud midagi aru, nägin vaid asju lendamas - õnged, söögid, asjad - kõik kukkusid kuhugi, õnneks mitte vette. Kalvar kukkus vette, sai mingist trossist kinni ja sai õnneks kuiva ülakehaga pardale tagasi. Selgus, et kõik olid korraga ühele küljele sattunud ja jahi tasakaalu rikkunud. Erki kukkus kuidagi vastasküljele, nii, et istus korraks jahi külje peal lausa. Tänu sellele, et ta sinna istuma kukkus, vajus jaht püsti tagasi! Veidi veel ja oleks nägemist olnud. Päris jõhker ehmatus oli, aga miskipärast kõik peale Kalvari irvitasid kõva häälega :D Kalvar oli šokis - ise jumala juua täis ja pool kere märg ka veel.
Oli mis oli - jõudsime paar tundi hiljem kenasti sadamasse ja laadisime jahi asjadest tühjaks. Mariana tuli ka meid sinna oma Audiga kontrollima ja meie üle naerma :D
Erki läks Peetri ja Kalvariga vist veel kuhugi chillama, aga mina ja Mariana läksime koju magama. Õigemini - mina ei tea, kas Mariana läks magama, aga mina seda igal juhul tegin, sest plaanide kohaselt pidi Ketlyn hommikul varakult kohale ilmuma ja tahtsin end veidigi välja magada selleks ajaks.

Kell 9 hommikul olin mina üleval ja tegus kah juba. Arvestasin, et Ketlyn on 09:45 kohal, aga ei mingit kõnet ei tulnud ka pool tundi pärast seda. Mina sinisilmsest ootasin edasi - järgmine buss tuli 10:30 Haapsallu - ei miskit. Sellest järgmine 11:15 - jälle ei miskit. Mina ei tahtnud üleliia muretseda ega helistama hakata - varemgi on ta tulnud kokkulepitust hiljem, kesse viitsib hommikul kell 7 üles tõusta, et bussile joosta eks ole :D Järgmine buss pidi jõudma 12:15 - ikka ei mingit märguannet! 13:20 saabuva bussini ootasin ära ja loobusin siis kurvalt. Läksin tegin Romaniga (Vorobjov, alias Trix) kiire pizza "hommikusöögiks" ja lippasin A'Le Coq kossuplatsile B-liiga mängudele. Mingi hetk enne seda saatsin Ketlynile sõnumi ka, et ma nagu ootan ja ta siis helistas, et läks nii hilja magama vms. Mitte, et oleks võinud teatada varem, aga no see selleks eks ole. Ütles, et tuleb onu ja ta paarimehega koos siis Haapsallu, autoga. Kell võis juba kuus õhtul olla kui nad lõpuks kossuplatsile ilmusid ja Ketlyn kuulutas, et nad ujulas juba vahepeal jõudsid käia. Mis te arvate, kas ma olin pettunud kui kuulsin, et käidi seal kus mina kogu sügise, talve ja kevade veedan ja ilma minuta? :D Pettunud olin muidugi, aga pärast sai ikka naerda ka rahvaga, et kesse kuram käib suvel ujulas :D Sauna ma võin mujale ka minna :P
Tegime Martini (Tõnsing, Ketlyni onu, alias suur Martiini) paarimehe Markoga ühe 1:1 kossumängu, võitsin mina 10:7. Terve päev läbi päikese käes olnud ja siis veel mängi ka - see polnud eriti lihtne :D Aga nalja sai meeletult ja see ongi peamine :)
Ühe "sniperi" tegime ka veel, seal võitsin ka mina mingi napi vahega.
Kuna Ultima Thule juubelituuri kontserdini oli jäänud vaid tunnikene aega, siis lippasime ruttu lossihoovist läbi, võtsime Raivo (Rauts, korraldaja, SL Õhtulehe tegevtoimetaja) käest käepaelad, VIP baarist korraks läbi, Arvo (Tarmula, Lääne Elu) käest teleobjektiivi ja läksime minu juurde koos Ketlyniga. Käisin ruttu pesus, panin varustuse kokku ja veidi enne üheksat kui kontsert juba algas, andsime jalgadele valu ja lendasime lossikasse. Teepeal korjas Rain (Tooma) meid autoga üles ja viskas otse lossipargi värava juurde ära. Lendasime Ketlyniga kohe valguspulti ja viskasime teleobjektiivi kaamerale ette ja kohe pildistama lava ette. Muusika oli hea ja pilte sai ka päris mõnusaid tehtud. Tõnis Mäe esinemise ajal ma ikka täiega elasin kaasa :P
http://www.u-pop.ee/foto/picslist/2456/

Vaiko Eplik

Tõnis Mägi, tõsine austus selle mehe vastu, kelle järgi mulle nimi on pandud

Riho Sibul, Ultima Thule solist

Tiiu ja Relika

Lapsed rämpstoidu küüsis

Slide Fifty solist

Kontserdi lõppedes oli juba päris külm väljas ja kuna ei tahtnud, et Ketlyn külmetaks, siis läksime Klubi Kaheksasse. Silveriga (Raidla, alias Evil-D) oli anyway seal vaja kokku saada ja seal oli jube hea soe ka tiksata. Antti (Tsugart, alias Klubber) ja Arti (Höövel, alias R:D) korraldasid seal pidu nimega Retro in Electro, kolmandat selletaolist pidu täpsemalt juba.
Tunnikese ehk olime seal, nautisime mõnusat electrot ja kergelt napsuseid diskoreid :D Korraks läks seal löömaks ka, aga see kandus kiirelt õue ära ja vist väga hullusti ei kulmineerunud - pole minu asi ka.
Sealt lahkudes läksime vaatama, mis seisus "suur Martiini" on VIP baaris. Sinna jõudes istus Martiini suht joogisena trepi peal ja mina lipsasin temast mööda kohe baari sisse lootuses, et saan piljardit mängida veits. Tarmo (Taal) ja Martin (Mäemurd) oma naisega mängisidki tagumises saalis piljardit ja ma sain ka Tarmoga ühe mängu teha. Kõik oli väga heas seisus, aga lõpus lipsas mul valge pall keskmisesse auku ja kaotasin. Ketlyn jõi aga vaikselt oma "Veime special" nimelist jooki ja jooksis mööda baari ringi. Mina olin närvis, et pähe sain purjus Tarmo käest :D
Sai tiksutud seal kuskil 3ni öösel kuni minu sõna peale jäi ja Ketlyn koju oli nõus minema.
Tahtsin küünlavalgel kenasti Ketlyn'i magama suigutada, et ise veel nokitseks väheke piltidega või midagi, aga ei lastud mind minema ja nii me saimegi siis magama alles 6 paiku hommikul.. uskumatu..

Kui ärkasime lõuna paiku, siis "suur Martiini" juba helistas ja ütles, et oleks aeg Tallinna poole liiklema hakata. Saatsin Ketlyni kaubamaja juurde ära ja ise läksin koju teleobjektiivi järgi, et see Arvole toimetusse ära viia. Jutustasime Arvoga veidi aega ja siis läksin jalutasin üksinda linna peal. Peeter helistas vahepeal ja lubas ka ühineda, aga tal läks vist kaks tundi aega enne kui ta end linna ilmutas :D Mina olin selle ajaga juba kaubamaja ees oleva kaadriga ühinenud ja ajasin lolli mula nendega. Lubasin endale hommikul, et ei tee grammigi tööd sel ilusal pühapäeval. Kui Peeter kaubamaja ette tuli, siis läksime temaga koos korra vaatama, mis Reili (Nõupuu, alias Reila) lossipargi Kapiitli Köögis head teeb. Sealt edasi läksime VIST Rohukülla vett katsuma, et teada saada, kas tasub ujuma minna. Peetril jäätus suur varvas ära, ma ei hakanud proovimagi. Rohukülast naastes käisime vaatamas, kui hullusti vana klubi Palermo hoone maha oli põlenud. Ega sellest midagi järgi ei olnud jah :D
Järgnevalt võtsime Mariana auto peale, chillasime algul niisama ja siis läksime Valgevälja karjääri vaatama, kuidas Veiko (Võrklaev, alias weix), Tanel (Tammet), Martin (Dianov) ja Taavi (Piirak, alias Tafka) kala üritasid püüda :D Kino sai seal ikka päris palju.
Mingi hetk sai laiali mindud ja koju liigeldud.
Koju jõudes avastasin, et interneedusega (internetiga) oli mingi kala. Helistasin Rainile (Koor, alias Mäger, Elion) ja küsisin, et kas mingi üldrike on ning sain teada, et ei tohiks olla. Käisin tegin keldris olevale switchile (seade, mis jagab majja tuleva internetikaabli kõikide klientide korterite jaoks laiali) restardi ning abi ei miskit. Kõrvalmajas asuvale switchile ma midagi teha ei saanud kuna vajalikus trepikojas lihtsalt polnud kedagi kodus kes mind oleks keldrisse lasknud. Silver tuli ja laenas mu käest mu 17-85mm objektiivi ning läks Metsatöllu ja Kosmikute kontserti "Kosmoses näeme, raisk!" pildistama. Vahetult peale seda tuli Rasmus (Rand, alias Rasta) kahe neiuga mulle külla. Neidude nimed olid vist Anna-Liisa ja Mari kui ma õigesti mäletan.
Mina ei lasnud end segada ja hakkasin Ultima Thule pilte sorteerima ja töötlema. Anna-Liisa vahtis huviga mul kõrval ja esitas igasugu küsimusi :D Vähemalt 15 korda mainis ta ka vahele kui suur uni tal on ja et ta peab hommikul kuuest tööle minema :D Paras talle, mina teadsin, et saan magada kuna alles lõunaks tööle pidin minema :P
Veidi peale seda kui sain piltidega ühele poole - läksid nad minema ja ma sain rahuliselt magama kerida. Magama heites mõistsin kui väga tunnen puudust inimesest, kes kiidaks mu pilte ja innustaks mind..

Nüüd siis olen tööl olnud juba mõned tunnid ja kirjutan siin seda blogi, endal Evanescence kõrvus kõlamas.
Panen siia ühe loo sõnad ka, mis mulle külmavärinad peale ajab:

Evanescence - My immortal (Piano - vocal)

I'm so tired of being here
Suppressed by all my childish fears
And if you have to leave
I wish that you would just leave
'Cause your presence still lingers here
And it won't leave me alone

These wounds won't seem to heal
This pain is just too real
There's just too much that time cannot erase

[REFRÄÄN:]
When you cried I'd wipe away all of your tears
When you'd scream I'd fight away all of your fears
I held your hand through all of these years
But you still have
All of me

You used to captivate me
By your resonating life
Now I'm bound by the life you left behind
Your face it haunts
My once pleasant dreams
Your voice it chased away
All the sanity in me

These wounds won't seem to heal
This pain is just too real
There's just too much that time cannot erase

[Refrään]

I've tried so hard to tell myself that you're gone
But though you're still with me
I've been alone all along

[Refrään]

Ja jätkuks kohe ühe teise loo sõnad, mis mul meeles mõlguvad:

Lionel Richie - How long

Every time I see you and I look into your eyes
There's a feeling that I get
And it's way down deep inside, girl
I've been trying to hold on, but you say that you're not sure
I just hope you realize what my heart is going through

How long, must this feeling go on
How long, must I stand the pain and
How long, must this feeling go on
Waiting for the night
Waiting for the right time to come

I know all about the hurt and the problems in the past
I know why you're scared of love,
'Cause you think it just won't last long
Well, I'm here to tell you what I'm saying is all true
There ain't nobody else in life
That can take the place of you

How long, must this feeling go on
How long, must I stand the pain and
How long, must this feeling go on
Waiting for the night
Waiting for the right time to run

Why can't we just run away, and oh run
A place where we can be alone and nobody finds us, run
Can we both just run away, and oh run
Girl, I can't wait to have you

How long, must this feeling go on
How long, must I stand the pain and
How long, must this feeling go on
Waiting for the night
Waiting for the right time to come, to come.


Tänase päevaga pole suurt midagi toimunud.
E.M.A. tegevjuhi Katriniga (Rannaväli) sai telefonitsi veits lobisetud ja ta rääkis, et käis seal vaatamas kus Liia otsa sai, et seal oli suur auk olnud kuhu Liia oli komistanud, mitte ei kukkunud ta trammirööbaste tõttu.
Raivole andsin teada, et Ultima Thule pildid on üleval ja keevitan need talle vajadusel ka plaadile.
Weekend.ee portaaliga seotud diili osas otsustasime, et ei anna mitte festivali pileteid neile, vaid paneme piletiloosi võitnute nimed listi ja nime alusel saavad siis peo sissepääsus piletid omale.

Homme õhtul (teisipäeva õhtul) peab Tallinnasse minema koos Arlesega (Idvan, Parameter Ehitus OÜ) siseviimistlusmeestega kokku saama ja siis vist trehvame töökaaslase Keiliniga (Nõmmela, Elion) ka kui hästi läheb. Kolmapäeval peab arutama Tallinna koolide klassipiltide tegemist, alustades Kuristiku Gümnaasiumist. Raunoga (Salumets, U-Pop) pidime minema U-Pop'i toimetusse väheke oma nõudmisi esitama veel ja siis kõiksugu festivaliga seotud asju ja muud jama on vaja ajada sel kiirel kolmapäeval.
Neljapäeva lõunast põrutame Raunoga Viljandisse folgile.
Reedel tuleb sealt juba naasta kuna õhtul on Koit Toome Haapsalu Toomkirikus, kontsertkavaga "Allikas".
Laupäeval on Valge Daami vehklemisturniir ja komöödiateater "Elu parim puhkus".
Neljapäeval (02.08) on Haapsalu Kuursaalis ansambel "Jäääär" ja järgnevatel päevadel Valge Daami vabaõhulavastus "Võõras".
Laupäeval (04.08) on Valge Daami regatt avamerejahtidele ;)
17.-18. august on Augustibluus ja Eesti Hip-Hop Festival ning Merematk. Merematk toimub sel aastal teist korda. Osa võtma on oodatud kõik alused ja inimesed, kellele meeldib merel käia. Eesmärk on omavahel tuttavaks saada, merejuttu puhuda ja vahvalt koos aega veeta.
19. augustil on Smilers'i kontsert Haapsalu piiskopilinnuses.

Kui keegi soovib minuga ühele neist üritustest ühineda - andku aga teada ;)

Ma nüüd lõpetan ja lähen vaatan Mariana koera üle - hea siit kontorist kaks sammu astuda ja juba tal külas ju :D

Vaatamata luhtunud nädalavahetuste plaanidele on see nädal juba VÄGA tegusalt alanud ja ma ei ütleks, et Ketlyni pärast nüüd see nädalavahetus väga sisutu oli. "Ta ju ikkagi roomas kohale" oli kellegi lause eile ma mäletan :D

Olgu, peace out ;)

reede, 20. Juuli 2007

Hoi-hoi rahvas :P

Reede jälle käes ja nädalavahetus algamas ;)
Eile peale tööd läksin koos Kalvariga enda poole, et tema arvuti parandamine ära lõpetada. Mitu korda diivanil vedeledes jäin tukkuma ja Kalvar pidi mind jälle ärkvele raputama :D Siis kui Kalvar minema läks, mõtlesin mina, et tühja kõhuga ju ikka ei lähe magama ja käisin poes, et omale midagi pannil praadimiseks tuua. Kui poest tagasi jõudsin, oli fotograaf Eduard Laur helistanud. Helistasin talle tagasi ja ta teatas, et tal vaja mingi töö ära lõpetada kiirelt ja monitor vaja ära kalibreerida. See tähendab siis, et üks nn. "silm" kinnitatakse arvutiekraani külge, mille abil mõõdetakse värvide korrektsust antud valgusoludes. See on vajalik selle jaoks, et näha tõetruusid värve piltide puhul. Kui värve valesti näed siis töötled ka ju värvid valeks. Seda nn. "silma" ta tuligi mu käest võtma. Siis me lobisesime ka veel pool tundi vähemalt enne kui ma sain tuppa süüa tegema mindud. Kui söök valmis hakkas saama, helistas Erki (Vaino, alias Erja/Väints), et tuleb minu juurde. Kui mina sõin, siis ta rääkis, et Arles (Idvan) tegi omale ehitusfirma ja tal oleks vaja meeskonda ehitajaid ja muidu käppi. Ütlesin, et ma võin vabalt nii mehi otsida, reklaami teha kui vajaduse korral objektil mässata.
Hiljem saimegi Arlesega kokku ja rääkisime omavahelised ideed läbi ja otsustasimegi koostööd tegema hakata. Üsna head lootust annab see värk kui vaid õiged mehed punti leida ja kui ise väga tahta areneda.
Kui koju läksin, siis eriti kaua ei suutnud end üleval hoida ja läksin magama, sest olin surmväsinud eelnevatest magamata öödest ja tahtsin end nädalavahetuseks välja puhata.

Täna olen tööl jälle Delfi Noorteka foorumit veits lugenud ja naerda saanud.

Üks asi veel, mida naersin on episood multikast "Shaun the sheep":


Shaun The Sheep 10- Saturday Night Shaun
Uploaded by PigLips

Tänane parim uudis on see, et Nightwish tuleb Eestisse :P

Tsiteerin pressiteadet:

Maailmakuulus Soome rockbänd Nightwish annab Tallinnas kontserdi

22. septembril Rock Cafés toimuvale Nightwishi „tribuutbändi kontserdile“ saabuvad kohale ka staarid isiklikult! Väidetavalt tulevad Nightwishi liikmed oma silmaga üritust kaema, kuid pole välistatud, et kuulsal bändil võib fännide jaoks paras üllatus plaanis olla. „On ju ajaloost varnast võtta näiteid, kus lubatud tribuutbändi asemel astub lavale hoopis õige bänd!“ vihjab üritust korraldava Hard Rock Klubi eestvedaja Kaido Haavandi. Saladuslikul moel toimub sügisel paar samalaadset „tribuutbändi“ ülesastumist veel Soomes ja Saksamaal ning seda täpselt enne, kui on algamas Nightwishi USA tuur, mille alguskontsertide piletid müüdi välja minutitega. Mõne hetkega müüdi välja ka septembrikuine kontsert Helsingis, kus astuvat üles Nightwishi coverbänd Natuvissyset Eestist. „Tõelised fännid on kursis, mida tegelikult oodata, kuna sellenimelist gruppi pole olemaski“, teab Kaido.

Põhjanaabrite kuulsaim naisvokaaliga bänd Nightwish sai suurema tuule tiibadesse aastal 2002, mil nende neljas album saavutas kõigest kahe tunniga kuldplaadi staatuse. Viimast plaati „Once“ on ülemaailmselt müüdud rohkem kui miljon koopiat. Uut üllitist, mis näeb ilmavalgust juba septembris, promotakse kui soomlaste läbi aegade kallimat – plaadi valmistamisele kulub ulmeline 7 800 000 krooni, millele lisandub veel kahe muusikavideo maksumus kogusummaga 4 200 000 krooni.

Nightwish külastas Eestit aastal 2004, kahel järjestikusel õhtul esineti täismajale ning soovijaid jäi ukse tahagi. Toona alustati siit oma rohkem kui saja viiekümne kontserdiga maailmaturneed, mille raames esineti kõigil mandritel. Kontserttuur tipnes vägeva Helsingi Hartwall Areena kontserdiga (kusjuures mitte ükski artist ei ole Areenat välja müünud nõnda kiiresti, nagu seda tegi Nighwish – kõigest tunniga), peale mida leidis aset endise lauljanna Tarja Turuneni palju kõmu tekitanud vallandamine. Uue võimsa naishäälena võttis bändis vokalisti koha üle rootslanna Anette Olzon, kes osutus õnnelikuks väljavalituks ligi kahe tuhande soovija seast.

Vaata ka: www.nightwish.com ja www.hardrockclub.ee

Kuupäev: 22.september 2007
Koht: Rock Café, Tallinn
Uksed avatakse: 21.00
Vanusepiirang 18!

Kontserdipiletite eelmüük algab juba esmaspäeval, 23. juulil, kell 10.00 kõigis Piletilevi müügipunktides ja Statoili tanklates üle Eesti! Piiratud arv sooduspileteid tuleb müügile Tallinnas kauplustes Lasering (Pärnu mnt. 38) ja Sabbra-Cadabra (Tatari 6); Pärnus kaupluses Muusik (Pühavaimu 8) ja Tartus kaupluses Liivamäe Muusikariistad (Munga 11).

Liiga hull nagu :P Nii hea meel, saab Nightwish'i kontserdile minna :):):)

Aga muusikaüritustest rääkides läheneb ju kohe-kohe Viljandi Folkmuusika Festival ;)
Rohelisel laval ehk vabalaval esineb selline huvitav bänd nagu "Indigo Lapsed", kellel on äärmiselt huvitav kodulehekülg. Soovitan seda kindlasti külastada, seal on väga hästi ehitatud üles süsteem - saad tubades ringi liikuda virtuaalselt ja otse koduleheküljelt lugusid kuulata jms. ;) Üks maailma ägedamaid kodulehti minu arvates!

Terve päeva olen Nickelback'i kuulanud ja tööd teinud. Vahepeal käisime Kalvariga (Silde, alias Kalja) puhastusettevõttes uurimas palju vaibapesu maksab. Teada saime niipalju, et 40EEK on ruutmeetri hind.

Mis siis veel.. teed olen joonud terve päeva vältel kuna kurk on veidi selline käre või kähe.. ei mina tea kumb sõna õigem on :P

Kui tööl lõpetan, siis läheme Peetri (Zolotov, alias petz), Erki (Vaino, alias Erja/Väints) ja Kalvariga (Silde, alias Kalja) merele ning õnged võtame kaasa, et paar haikala kinni püüda :P
Saab lõbus olema.. ja üldse ma ootan sellest nädalavahetusest väga palju head :)

Mis ma ikka siin seletan, kena nädalavahetust teile kullakesed ;)

neljapäev, 19. Juuli 2007

Tänane päev on siiani möödunud Delfi Noorteka lugemise tähe all. Töö kõrvalt ikka pigistan hetki, et saaks jälle foorumist lugeda asju. Mõtlema pani mind üks selline postitus foorumis, teemaks on "Noored tüdrukud ja natuke vanemad mehed":

Autor: annabella
Aeg: 07-18-07 18:46
On ju ilmas nii palju inimesi.. ei saa keegi, MITTE KEEGI, MITTE KUNAGI kindlalt väita, et naised on vaid raha peal väljas ning mehed tahavad vaid ära kasutada. Kusagilt on paratamatult selline ütlus ja ka arvamus tulnud, kuid selle ümberlükkamiseks ei tohiks just kuigi keeruline olla. Minu ema oli 16 aastane, kui tema pinginaaber hakkas semmima endast 8 aastat vanema kutiga. See oli veel siis selline aeg, kus vanemad ei tahtnud oma võsukesi isegi teise sõbranna juurde lasta, rääkimata siis suhtest poisiga, veelhullem 8 aastat vanemaga. salaja nad ikkagi said kokku ja üritasid igast hetkest võtta maksimaalse. kaks aastat suutsid nad oma suhet varjata, kuni neiu hakkas juba naiseks saama ning 18 aastat elatud. Nüüd võisid ka vanemad teada saada. Loomulikult neile see ikkagi ei meeldinud, kui mis sa teed..laps oli juba täisealine ning võis oma elu üle seaduslikult ise otsustada. Armastus oli neil siiski nii suur ja tugev, et praeguseks, kui naine on juba 39 ja neil on kaks imetoredat last, üks juba täisealine, siis võite ikka üsna kindel olla, et armastus EI küsi vanust. See on igati võimalik, et 26 aastane 16 aastasesse armub ning mitte vaid "värske liha" tõttu. Miski siin ilmas pole võimatu. Lihtsalt inimesed, kes on vähe näinud ning kogenud, ei suudagi sellist asja endale ette kujutada. Arvatakse kohe, et eks see kutt ole vaid üks ärakasutaja tüüp ning lasteahistaja, nägemata mehe sisemusse, kus võib-olla helgib üks tuluke ja just sellele noorele neiule, kellest naine hakkab sirguma. Pigem on alati nii, et tüdruk jätab suhte katki, sest olles noor ja avastades ennast ja maailma, võib tihti tulla elus ette üllatusi ning inimeste tundma õppimine ja enda härra "õige" leidmine võib nõuda palju suhteid. Vanemad inimesed on aga elus juba kogenud, läbi põlenud ning teavad, mida elult tahta.. võib-olla ole nemadki juba oma viimased 10 aasta oma seda proua "õiget" otsinud. Ühesõnaga tahan kogu oma pika tekstiga öelda seda, et VANUS EI OLE MÄÄRAV. Tihti võetakse teiste arvamust liiga südamesse ning arvatakse, et kui kellelegi kolmandale ei meeldi teie suhe, või tundub selline vanusevahe absurdne, et siis polegi midagi..


Tekst on muutmata, tegin vaid õigekirjalisi parandusi.

Tahaks küsida Teie arvamust sel teemal. Kust maalt hakkab Teie arvates see vanusevahe piir ja kes see on üldse olemas?
Ja arutledes teemal "kas teismelise mõistust võib võrrelda täiskasvanu omaga", julgen väita, et kohati võib küll. Lapselikkuse tundemärgid küll ei puudu, aga mitte miski ei üllata inimest rohkem kui terve mõistus ja siiras käitumine! Selliseid "isendeid", kes sellised on väga vähe - seda ma tunnistan, aga - nad eksisteerivad!
Et mitte teemast kõrvale kalduda ja teismeliste kritiseerimise peale kolida, küsin - kas aktsepteerite teismelisele ja täiskasvanu suhet? Ma ei räägi 18-aastase ja 17-aastase suhtest, vaid kui näiteks neiu on 16 ja noormees.. 22? Mina ei näe mingit põhjust kätt ette panna - kui klapp on hea, siis andku minna! Suhetes on nii palju teisi probleeme, et vanuse pärast põdeda küll pole mõtet. Kui Sa inimest nö. "armastad", siis ole ise õnnelik ja tee oma partner ka õnnelikuks! Ära lase end pisiasjadel morjendada, vaid püüa olla positiivne ja rammi probleemidest läbi, lahenda neid kui võimalik ja kui vähegi suudad - väldi neid!
Naastes Annabella postituse juurde - tekib mul küsimus - mida võib vanem mees teismelises tüdrukus näha ja mida tüdruk selles mehes?
Raha on kindlasti üks asi, mis inimesi tänapäeval paljusid asju tegema paneb. See on täiesti reaalne, et neiu vanema mehega vaid tema raha, auto või kuulsuse pärast koos on. Kuulsuse juurde käivad need kaks esimest asja nii või naa eksole. Hästi palju üritatakse selgeks teha, et vanem mees, kes teismelise neiuga koos on/elab, on pervert või midagi taolist. Mina kalduks sellisele mõtlemisele vaid siis kui mees elab tõesti vaid "värskema liha" nimel. Aga kui selles mehes tõesti põleb see "leek", mis paneb ta sellest neiust hoolima ja seda neidu armastama, siis see on ju ainult ilus! Kurb oleks sealjuures see kui mees armastaks ja hooliks neidu, aga neiu seda vastu ei teeks, mis on noore neiu puhul ülimalt tõenäoline kuna ta tahab alles elu näha ja kogemusi omandada ning naiivne olla.

Ah ma ei taha rohkem sel teemal arutleda, palun teil vaid kommentaaridena jätta siia oma mõtted.

Edu, õnne ja armastust soovides,
Tõnis

Rõõm, mis sa saad teistele head tehes, vaimustab sind iseennast nii suurel määral, et sa võtad selle vastu, kui autasu (Sai Baba).

kolmapäev, 18. Juuli 2007

Tänase postitusega mälestan meie agentuuri modelli Liia't.

Pildi tegi austusväärne fotograaf Anton Klink. Tänud!

Kopeerin siia artikli SL Õhtulehe'st:

Eesti Modelliagentuuri modell Liia (17) sai Itaalia moepealinnas Milanos surma 13. juuli pärastlõunal. SL Õhtulehe andmeil uuris aastaid modellitööga tegelenud neiu vahetult enne õnnetust kaarti, olles sellesse nii hoolega süüvinud, et ei pannud ilmselt teele jäävaid trammirööpaid tähele ning jäi neisse jalgupidi kinni. Ta komistas ja kukkus näoga vastu trammi ning suri haiglas koomast välja tulemata.

Õnnetust hakkab uurima Milano politsei. Liia surmal on tunnistajaid.

"Suur õnnetus on juhtunud!"

Liiaga koos 11. juunil Milanosse lennanud, modelliagentuuris Women Management töötav Kelli (17) räägib SL Õhtulehele, et 13. juulil käis Liia mitmel castingul. Pärastlõunal oli ta tagasiteel koduhotelli. Õnnetuspaigast öömajani on Kelli hinnangul ehk viis minutit trammiga sõita.

"Kella 12-13 paiku läksime koos hotellist välja. Tema suundus castingule, mina poodi. Käisin poes ära ja naasin hotelli. Mõni tund hiljem vaatasin kella ja imestasin, miks Liia veel tagasi pole tulnud? Kell 16 pidi tal ju järgmine kohtumine olema, aga vahepeal lubas ta kodust läbi tulla," meenutab Kelli. "Äkitselt helistati agentuurist ja öeldi, et suur õnnetus on juhtunud... Sain šoki. Küsisin, kas saan teda vaatama minna. Aga mind ei lubatud, sest Liia seisund olnud väga raske. Paar tundi hiljem sain teada, et Liiat enam ei ole..."

Kelli jääb Tallinnas kutsekoolis õmblemist õppinud Liiat meenutama äärmiselt rõõmsameelse, naljaka ja toreda inimesena. "Mul on siiralt hea meel, et jõudsin talle seda ka umbes nädalapäevad tagasi öelda," ütleb Kelli.

Tema sõnul on kohutavalt ebaõiglane, et Liia sai nii noorelt surma ning surm saabus trammirööbastel. "See pole lihtsalt viis, kuidas surra! Seda on lihtsalt liiga palju! Liia rääkis alati, et talle ei meeldi trammiga sõita. Et trammid sõidavad nii aeglaselt ja... Ta sõitis küll trammiga, aga ütles, et kui Tallinnas naaseb, ei taha tramme enam nähagi, sest kopp on nii ees," räägib Kelli.

Liia polevat kunagi kontsaga kingi kandnud, sest tema üle 180 cm pikkuse tõttu polnud seda lihtsalt vaja. Ka tol päeval käinud Liia madalate nn baleriinisussidega.

Miks ta linnakaarti uuris?

Kelli ei mõista, miks Liia üldse sellises kohas linnakaarti uuris. "Tal oli ju tee selge ja tuttav. Tal polnud mingit põhjust kaarti vaadata. Jutt, et ta oli anorektik ja kaotas nälja tõttu meelemärkuse, on täielik vale. Ta sõi kogu aeg hästi palju. Ostis suuri saiu ja sõi neid sageli," räägib Kelli. "Liia armastas väga kohvi. Kui sõpradega väljas söömas käisime, tellis ta suure pitsa ja sõi selle üksinda ära. Seejärel võttis veel midagi ja sõi ka selle ära. Mina ägisesin juba poole pitsa peal."

Eesti Modelliagentuuri juhataja Katrin Rannaväli teada oli Liia teel ühelt kohtumiselt teisele. Neiu viibis suurlinnas esimest korda. "Jõudsin täna (eile – toim) koos Liia emaga Milanosse. Ma ei oska juhtunu kohta praegu midagi lisada," sõnab Rannaväli.

Välisministeeriumi pressiesindaja Ehtel Halliste sõnul said nad juhtunust teada vahetult selle toimumise järel ning sellest ajast alates tegeleb asjaga Eesti aukonsul Milanos, parun Giuseppe Antonio Ciro Barranco di Valdivieso.

"Olen rõõmsameelne, aktiivne blondiin. Käin koolis, tegelen modellitööga juba mitu aastat ning tänu sellele olen üsna palju reisinud. Vabal ajal naudin elu," kirjutas Liia enda kohta TV3 saate "Võta või jäta!" koduleheküljel. Ta osales saates ühena 25st kohvrivalvurist.

Artikkel pärineb aadressilt http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=238494

Puhaku ta rahus..

Ja nüüd veidi lõbusamaks püüeldes..

panen siia ka meie ürituse reklaamklipi üles:

Whirl tuletas vanadest aegadest meelde ägedaid klippe ja siin teile üks kollektsioon Purple & Brown'ist :P

esmaspäev, 16. Juuli 2007

Jälle üks esmaspäev käes, jälle tööl, jälle blogi kirjutamas, jälle igatsemas :D

Lõpetasin selle kuuajalise poolelioleva sündmustekirjelduse ka ära ja mõtlesin, et teen siis ühe hooga läinud nädalavahetuse kohta ka postituse ära :)
Neljapäeval ja reedel olin 12:00-20:00 tööl. Enamuse aja õhtusest tööajast mässasime Heiki (Lilles) läpakaga, ta ostis omale uue dvd-kirjutaja, mis ei tahtnud tema Samsung'i kõvakettaga koos mitte kuidagi kohe tööle hakata. Me siis ikka proovisime ja mässasime kõikvõimalikke kombinatsioonidega, aga ei mingit tulemust. Panime siis teise tootja kõvaketta sisse - asi töötas kenasti! Haige teema täiesti! Lahenduseks ongi see, et Heiki ostab omale uue kõvaketta läpparisse ja vana vedeleb mul siin laua peal hetkel.
Anyway, reede õhtul töölt lahkudes läksime Heikiga koos Karlile (Pütsep) bussi vastu. Kõigepealt maabusime minu pool ja Heiki läks koju sööma ja last magama panema.
Me valmistasime endale ka pastarooga tuunikalaga ja saime kõhud meeldivalt täis.
Kell 11 õhtul siis Heiki tuli mulle ja Karlile järgi, naine oli rooli pandud ja endal Belõi Aist (must) näpu vahel ja juba libistas. Uuemõisast võtsime veel Priidu ka jeebi peale ja kruiisimine võis alata. Kaubamaja ees sai vaadatud kuidas ameerika autod läbi voorisid ja kuidas mõni kummipõletamisega hakkama ei saanud :D
Kuskil 3ni öösel ehk mässasime ringi, ei mina täpselt kella jälginud.
Vedelesime Karliga veel kodus tunnikese ja rääkisime Ketlyn'ist taga kuni lihtsalt klõps ära vajusime.
Laupäeval tiksusime linna peal ringi ja õhtul grillasime ja rüüpasime õlunaadi Taivo juures. Sealt liikusime siis Piiskopilinnuse krahviaeda melu vaatama, pole tähtis, mis seal toimus, mingi hetk läksid Silver ja Karl klubi Kaheksasse pidu uurima. Me saatsime Veiko (Võrklaev, alias weix) koju ja siis läksime Peetriga neile Kaheksasse järgi. Kaua me seal ei viitsinud olla - uni tuli peale ja nii me jällegi kodu poole tatsasime läbi linna.
Pühapäeval ärgates sai koristama hakatud suuremas plaanis. Vahepeal käisime minu kontoriga ühes majas olevas sidemuuseumis Karliga. Päris äge oli seal peaks mainima - ei osanud uskuda, et mingi eriti vana süsteem veel aastani 1996 toimis. Igasugu lahedaid asju sai teada seal - põnev oli noh!
Muuseumist tulles jätkasin koristamist ja süüa sai ka tehtud muidugi.
Õhtul arutasime Ketlyn'iga järgnevaid nädalaid - tuleval nädalavahetusel pidi tema Haapsallu tulema ja siis sellele järgneval nädalavahetusel vist läheme koos Viljandi Folkmuusika festivalile, mis on aasta üks parimaid üritusi ;)

Oli mis oli, aga see on minu kõige lühem postitus vist!

Igatsedes,
Tõnis

neljapäev, 12. Juuli 2007


Õllesummer 2007

Õllesummeri teema algas juba esmaspäeval kui tuli jutuks, et E.M.A. model management teeb Õlleka moeturul igast trikke ja castingul leitakse uued tüdrukud. Mind siis ju vaja pildistama ja nii me Peetriga kolmapäeva pealelõunal põrutasime otse Tallinna lauluväljakule. Midagi tarka me esimesel päeval ei teinud.. pildistasime üldmelu ja vaatasime mis modellidega meil tegemist tuleb teha. Ahjaa - hommikul tegin kaelakaardid ka E.M.A. omadele. Need väga meeldisid E.M.A. tegevjuhile Katrinile :P
Õhtul saime mu isaga ka kokku ja käisime Sikupilli hesburgeris kanaburgerit söömas. Ketlyn tuli ka sinna, aga sai vast vaid 10min olla kuni juba otsustasime laiali minna.
Väsisime suht ruttu ära, läksime juba kuskil 20 ajal minema ja kerge õlle saatel jäime magama siis kui CSI: Miami läbi sai :D Ise hullult seletasime, et oi lähme vara magama, aga noh.. kell 2 öösel pole just vara kui 9st tõusma pead.
Hommikul tõustes käisime esimese asjana Teele kohvikus kohvi joomas ja pirukat närimas, et veidigi elu sisse saada.
Kuna olime öösel Peetri (petz, Zolotov, alias Petja) kassist Mõmmi'st pilte teinud, tahtis Peeter neid ilmutada laboris. Hüppasime laborist läbi, panime pildid masinasse ja samal ajal käisime kiletasime Ketlyn'i (Tõnsing, alias Ketja) kaelakaardi ära.

Vahepealne repliik: Ketlyn ütles, et need, kellel ratekontot pole, on magedad vennad :)

Poole kahe paiku päeval jõudsime Peetriga pealinna ja leppisime Gunnar'iga (Viibus, DJ Whirl, whirlandmayer.com) kokku, et läheme talle poole kolmeks külla chillama ja siis viskame ta poole neljaks juuksurisse. Teel Gunnari juurde käisime Ketlyn'il korraks külas kuni ta kodust jalga lasi, et kella kolmeks Pärnu mnt. hambaarsti juurde jõuda. Me olime Peetriga kenasti graafikus - kell pool 3 olime Gunnari maja juures olevas keldripoes ja ostsime omale suure jupi juustu, sinki, piima ja seemneleiba, et veidi kõhtu täita. Gunnari köögi "viinaviskamislaua" täitsime kiirelt toidusodiga ja muudkui kaanisime piima. Gunnar lasi veel mingeid juppe uutest lugudest, mida ta vaikselt vorbib. Veidi peale kolme liikusime kesklinna poole, et Gunnar Narva maanteele juuksurisse viia ja siis Ketlyn'iga uuesti kokku saada. Kohe kui olime Ketlyn'i vanalinna Hesburger'i juurest peale võtnud, helistas Gunnar, et ta oli kuupäevad segi ajanud ja juuksur oli juba päev varem olnud :D Ta pani omale uue aja ja saime Norde Centrum'i vastas kokku ning liiklesime Mustamäele Gunnar'i naisele Liinale tööjuurde järgi. OOtamisel aja viitmiseks istusime Kannu pubisse maha ja sõime kõik ühed kartulikoored, Ketlyn sõi erinevalt meist jäätist.
Kino sai kõvasti - seda peab tunnistama. Kui Liina tuli siis me viisime nad koju Lasnamäele ära ja ise viisime Ketlyn'i linna, et ta saaks Aerosmith'i kontserdile minna. Järgmise asjana põrutasime lauluväljakule pildistama. Modellidele tehti seal meike ja soenguid ja mina muudkui genereerisin pilte ja siis pärast veel ühe modelliga tegime vähe tõsisemalt kaadreid. Juhuslikud ideed aitasid väsinud mõteteta peast asja saada ja piltidega võin peaaegu et rahule jääda. Õhtul 11 paiku lõpetasime asja ära ja läksime Gunnarile järgi, et RIFF'i HEAT FM'i peole minna. Kuna Peeter ei viitsinud sinna minna vaid tahtis magada ja ega minulgi väga tuju polnud, siis viskasime ta RIFF'i ära ja edasi läks Peeter koju Haapsallu ja mina Ketlyn'i kutse peale tema juurde. Ketlyn'i juures alustasin kohe piltide sorteerimisega ja panin nad U-Pop'i serverisse uploadima.. Ketlyn'i kehva netiühenduse juures uploadis väike kogus pilte 9 tundi :D Hommikul sai seega valmis mingi aeg.
Lootsin, et saan Haapsallu sõitu vältides kauem magada, aga noh.. piltide sorteerimine võttis aega ja Ketlyn ei tahtnud mind ka magama lasta :D (Kes keda ei lasknud - ma ei saa kindel olla :D)
Kui mingi aeg lõpuks ära vajusime, siis magasime kella 2ni päeval.. hullumaja.. aga vähemalt ei olnud väga väsimusetunnet.
Ketlyn'iga seotud asjadest rääkides.. Aerosmith'i kontserdile ta ei jõudnud kuna "sõber kaotas piletid ära". Sel teemal saime päris tükk aega veel nalja, aga mina sain üldse niisama jälle Ketlyn'i üle mõelda kõvasti. Mõistsin mitmeid asju. Minul ei ole õigust Ketlyn'i suhtumist endasse kritiseerida. Kui me koos midagi ette võtame, siis me oleme õnnelikeimad inimesed siin maamunal. Miks siis muul ajal mossitada? Sellel ei ole mõtet! Kui inimene Sulle koju külla tuleb korduvalt, endale külla kutsub ja aega pühendab, siis ta ju peab Sinust hoolima ja mida Sa veel nõuad? Koguaeg ninapidi koos olla oleks ju ka tobe! Igal juhul on ta parim!

Olgu, Ketlyn'ist jõuab veel nii palju kirjutada, et jätkaks praegu parem sündmuste kirjeldamisega.
Reedel jõudsime vist vaid mingiks väga väikseks ajaks lauluväljakule ja läksime juba koos Peetriga Ketlyn'i juurde ööbima ära. Peeter ei saanud magada hästi kuna Laagna teel kogu öö autod voorisid :D Mina ei saanud ka magada, kõige karmim oli öösel 3st 5ni dušši all olla :D Detailidesse ma ei lasku ;)
Ahjaa - tol õhtul jäi Ketlyn'i vend Sten üksinda koju, sest minul ei lastud teda hoidma jääda ja lohistati vägisi kaasa. Tagajärjeks oli see, et Ketlyn'i ema Evelyn sai väga pahaseks tütre peale. Pole ka imestada - telefoni vastu ei võta kui vend on üksi kodus ja ise Õllesummeril. Ketlyn'i onu Martin (Tõnsing, alias Martiini, VIP baar) ütles talle mitu korda, et võta vähemalt vastu ja räägi emale ära kus oled ja millal koju lähed, aga ei olnud sellest abi :) Mina saan tegelt aru, ma ise olen ka selline olnud.

Laupäeval magasime ka mingi metsikult kaua, hommikul tegin pannkooke, mis minuarust olid kõige kehvemad pannkoogid, mis ma iial teinud olen :D Peetri jaoks nad töötasid ja Ketlyn'ile meeldisid ka, aga mulle ja Ketlyn'i vennale Stenile ei meeldinud :)
Lauluväljakule minnes suurt tööd ei teinud, Marii ja Maare ilmusid välja ja siis sai chillatud niisama. Hiljem õhtul läksime Martiini juurde, mina, Peeter, Marii ja Martiini õemees Jaan, kes mingi meeviina kaasa lohistas. Mina vajusin suht kähku magama väsimusest ja teised vist jõid edasi. Päeval kui ärkasime siis tegime igast häid sööke ja mingi hetk kui ma pesema läksin siis läks Peeter Mariiga koos Haapsallu ja mina jäin veel sinna kuna oli vaja õhtul pilte teha. Ketlyn, ta issi ja venna ning mina ja Martiini siis liiklesime lauluväljakule pühapäeva õhtul. Igasugu asju oli ju vaja proovida mis seal oli ja kõik kohad läbi käia. Kuna Mikk (Laubert) oli Korrek'i simulaatori peal, siis saime sinna omale kõik tasuta piletid seevastu, et ma tegin Mikust pilti kui ta benji't hüppas. Igast kino sai seal veel tehtud - kõige rohkem meeldisid mulle korvpalliga seotud asjad muidugi. AND1 oli sellise süsteemi teinud, et kui kolm viset sisse saad mingist arvust, saad omale särgi. Mul ei olnud sularaha kaasas ja ei saanud osa võtta, aga proovisin ühe viske ja tabasin puhtalt :P Soble! Siis oli seal veel ma ei tea mitme meetri kõrgusele korv pandud mingi masina korvi külge ja seal sai ka tükk aega loobitud ja väga hullud visked ei olnudki :P Ketlyn ei näinud vist kokkuvõttes ühtegi tabamust oma silmaga :D Mässas ainult mu kaameraga seal midagi..
Ma ei jaksa rohkem detaile kirjutada, aga väga lahe oli! Ketlyn'i pere läks veidi enne ürituse lõppu ehk enne kella 23 minema ja me Martiiniga jäime seltskonnaga sinna otsi kokku tõmbama. Edasi läksime vanalinna Nimega baari, sealt St. Patrick'usse ja siis The Old Club'i. Viimasena mainitud koht mulle täitsa meeldis. Soovilugudes olid sellised lood mida ma tõesti kuulata tahtsin: Metallica - Nothing else matters (see tuli öö jooksul 5x vähemalt meie poolt), ATB - You're not alone, Linkin Park - Faint, mitmed Nelly Furtado hitid jpms.
Sealt lahkudes läksime mingi venna vanalinna penthouse'i. Päris kena katusekorter oli - mulle meeldisid seal kõik detailid peaaegu. Korralikult disainitud elamine! Rahvas hakkas seal mullivanni võtma ja mida iganes veel tegema, aga kui mina sain korteri läbi uuritud jäin klõps magama :D Päeval ärkasin Martiini kolistamise peale ja läksime tema poole Lasnamäele minema ära. Viru keskuse mingis kohvikus veel jõime väiksed teed enne. Laulu ja tantsu saatel loksusime bussiga Lasnamäe poole :D Martiini juures olles jätkus veel veidi aega kino kuni ta klõps diivanile magama vajus ja norskama hakkas :D
Mina hakkasin tööasju ajama ja uurisin välja, kas ma pidin siis kolmapäeval või neljapäeval jälle tööle roomama. Sain rõõmsalt teada, et alles neljapäeval ja tegin isuga jälle Take Off Festivali asju edasi. Weekend'iga vaja mingi diil leida ja siis sai sealse projektijuhiga arutatud, et mida meie festival neile pakkuda suudab kui meie tahame nende kodulehele oma reklaambännerid üles panna jms. uuritud sai ka internetivõimalusi festivalile kuna ma pean sinna nö. "internetikohviku" projekteerima. Tõenäoliselt ainuke võimalus hetkeseisuga on Eesti Energia vastavatud internetiteenus "KÕU". Elionil ja Leviral pole sinna veel wimax-interneti levi :(
Kõik need päevad sai ka Rauno (Salumets, U-Pop, diskor), Olgeri (Ojaste, U-Pop, endine Terrariumi fotograaf) ja Priiduga (Aguraiuja, U-Pop) arutatud oma fotoportaali loomist. teisipäeval lõppes mitmetunnine arutlus Smuuli tee ja Punase tänava risti Hesburgeri juures nii, et jätkasime seda Haapsalus minu pool :P
Raunol tuli lampi see idee ja ta läks oma autoga koju, et me siis võtaksime ta pärast Priidu bussiga peale.
Narva maanteel Balley's Casino juures lendas äkki Priidu bussil sidur vastu taevast ja nii me lükkasimegi bussi lähedalolevasse Statoil'i ja Rauno tuli meile järgi ning põrutasime siis läbi Keila Haapsallu. Pool kaks öösel olime kuskil minu juures juba ja seitsmeni hommikul sai päris palju jutustatud. Vaidlesime tehnika teemadel ja esitasime üksteisele arusaamatute asjade lahendamiseks küsimusi. Päris huvitav oli - mulle meeldis, ainult varem oleks võinud magama saada. Rauno läks üks hetk lampi minema, jättes Priidu ja Olgeri minu juurde. Need poisid läksid kahe paiku päeval siis bussiga Tallinna poole :P
Ma ajasin veits asju ja käisin Peetri pool ning emal külas kuni Rolan (Heinlik, alias Roll) minu juures oma sünnipäeva pidama hakkas. Mina vajusin varakult ära magama, et suudaks hommikul tööle minna. Ja nüüd ma siis olen siin kontoris ja ootan kuni mulle helistatakse ja ühe suitsuvastase filmi tegemises osalemiseks vestlema tullakse.

Kõike paremat, ma ei jaksa rohkem kirjutada, keegi peab tööd ka tegema ja ootama kuni Ketlyn informatsiooni annab nädalavahetuse osas. Pagan kuidas ma igatsen teda!

Pühendusega Ketjale,
Tõnis

laupäev, 7. Juuli 2007

Lohutuseks, et mul pole aega kirjutada blogi, mõned naljakad klipid siia:



Esmaspäev, olen tööl ja mõtlesin, et kuram pole peale Sensation White'i kirjutanudki siia midagi. Oma valutava seljaga istun, teen tööd, söön sprotte tomatikastmes ja üritan meenutada, mis siis Lätis toimus...

26. mai (laupäev) hommikul põrutasin bussiga Tallinnasse ning läksin esimese asjana Ülemiste keskuse Photopoint'i kaamerale MADE'i kaitsekorpust uurima. Tegin seal endale selgeks, et too eksemplar on täiesti mõttetu ja jätsin selle soetamata. Kuskil kella 2 paiku tuli Marek (Talivere, aka "Talikas", Power Hit Radio) koos naisega (Herle) mulle järgi sinna ja läksime Kristjani (Malleus, Amecon) ja Katrini (Kaselaid) järgi, et hakata lõpuks Pärnu poole sõitma. Kell võis äkki mingi 4 päeval olla kui me Pärnusse "Lost hope pub'i" juurde jõudsime, et oma tühjad kõhud reisiks täita.
Me Kristjaniga sõime mingi loomalihapada ning Marek, Herle ja Katrin mingit šnitslipraadi. Peab mainima, et nii mõnusa vürtsiga pada ei ole ma kunagi saanud! Teised oma praadide kallal suht nurisesid, et pole kõige parem, aga meie Kristjaniga olime väga rahul :P Kui ma oma kirsiõlle olin ära lõpetanud, liikusime piiripunkti poole.
Piiripunktil oli meie ees üks jeep, mille aknast kostus "fakk, pass jäi koju" ning keeras otsa ringi ning pani kodu poole ajama :D Meil vaadati sekundite vältel dokumendid üle ja lasime edasi, et kiiremini kohale jõuda. Vahepeal sai metsapeatuseid tehtud, nautimaks kena loodust :p
Riiga jõudes käisime korra hotellist läbi ja siis otsisime peokoha üles. Riia areeni ümber oli juba sadu valgesse riietatud peolisi, kes möllasid varakult. Eesti numbritega autosid ja busse liikus ka suhtkoht palju. SEBE ekspressbuss vajus vahepeal ette, kust kari eesti hulle välja ronis. Mina karjusin "võitle, Eesti, võitle!" ja sain sama vastu :D Kui seal tiir ära tehtud oli ja ma oma käepaela kätte olin saanud ning lepingule alla kirjutanud, läksime MCDonalds'isse sööma. Mulle see idee mitte üks teps ei meeldinud, aga kuna kõht oli tühi ja ei viitsinud mingeid imekohti otsima hakata, siis ajasime seal kõhud täis. Võrreldes Eesti saastaga läks sealne burger isegi kurgust alla ja olin rahul. Mingi pargi pingil istusime ja sõime seda rämpstoitu.
Kui Riia areeni juurde jõudsime, olid tuhanded pidulised õues ja möllasid igaüks oma auto juures või lihtsalt piletijärjekorras. Metsik vaade oli - päikeseloojang ja tuhanded inimesed riietatud valgesse!
Üks hetk vajus lihtsalt mingi SEBE ekspressbuss ette ja kari eestlasi tuli välja - mina kohe ligi ja kisama "Võitle, Eesti, võitle!" :D Selline suurüritus ja arusaadav, et eestlasi tuleb ka palju, aga ikkagi oli naljakas eesti keelt kuulda nii palju :P
Otsides pressisissepääsu, sai kõvasti nalja. Ühegi sissepääsu juures keegi midagi ei teadnud, käisin tiiru peale tervele areenile kuni lõpuks keegi midagi teadis öelda :D

Mingi hetk läksin siis lõpuks sisse, aga mitte enne kui olin omale valged püksid saanud - fotograafidel oli veel eriti kohustuslik täiesti valgesse riietuda. Sellega seoses oli seal tükk janti, aga asi sai omale lahenduse lõpuks siiski. Sensation White'ist kui peost ma midagi lähemalt rääkida ei saa kuna see oli kirjeldamatu. See show oli lihtsalt uskumatult metsik - küsige Talivere käest kui ei usu. Kõrgelt laest alla laskuvad sõdurid ja tulistavad robotid, isegi tulnukad sõitsid ringi! See oli midagi enneolematut lihtsalt.
Anyway, tunnike enne lõppu läksime Katrini ja Kristjaniga hotelli magama ära.
Hommikul ärkasin üles sellise dialoogi peale:
Talivere: "Kas Bramanis magab veel?"
Kalleus: "Magab jah"
Talivere: "Anna jalaga!" :D

Ärkasin siis üles, käisin pesemas ära ja reis koju tagasi võis alata. Võtsin Statoilist veel mingi kohaliku jogurti prooviks, mis eriti hästi ei maitsenud :D
Tagasiteel käisime samas kohas söömas Pärnus kus päev varemgi. Talikas viskas mind bussijaama, et saaksin sealt otse koju Haapsallu sõita. Mäletan, et teepeal lobisesin Katriniga telefonitsi päris tükk aega.

Nii ma siis käisin eelmine nädalavahetus Riias :)
Kindlasti vaadake selle video (8min) sissejuhatust, see on uskumatu!





Ma ei mäleta täpselt enam, mis veel toimus enne Airport Jam'i, aga ma mäletan, et sai Sigrid'it pildistamas käidud.
Peeter oli veel valgustaja meil kui me käisime Rohukülas ja nn. Hako "poolsaarel" pilte tegemas. Super pildid sai seal tehtud! Unbelievable! Pilte vaata siit: http://bramanis.com/gallery/main.php?g2_itemId=807
Veel pildistasin Reinot ja Helenit ( http://bramanis.com/gallery/main.php?g2_itemId=921 ) ning Marianat ( http://bramanis.com/gallery/main.php?g2_itemId=970 ).
Merel sai ka palju käidud igasugu rahvaga, orgunnijad olime muidugi mina ja Erki (Vaino, alias Erja/Väints).
Mäletan veel, et mingi hetk sai Mariana oma ARK'i sõidueksami edukalt sooritatud.
Tuletage mulle palun meelde, mis toimus enne Airport Jam'i veel!

Kuni ma ei mäleta mis toimus siis ma kirjutan Airport Jam'ist:
Minu mässamine algas juba kaks päeva enne ürituse algust. Panime Koiduga (Jakobson, naabrimees ja it-mees) wimax traadita interneti vastuvõtjaga masti üles. Ühe angaari otsas saime ta juba püsti ja siis tuli välja, et mõistlikum on ikka teise angaari otsa panna, kus VIP ala on, et sinna kõrvale staapi wifi-ruuter püsti lüüa. Tegin selle kõik ära ja asi töötas päris hästi.
Ürituse esimesel päeval oli päris hull tõmblemine :S
D'n'B-lava pidi olema kell 12 päeval püsti, aga rekkatäis juppe jõudis alles kell 15 kohale! Me olime nagu sipelgad seal lava kallal! Kõik kamandasid üksteist läbisegi - keegi midagi aru ei saanud :D Siiski oli lava peagi püsti ja heli- ja valgusmees Tiit (Maivel) sai oma asjad püsti lüüa lava külge.
Ah igast rabelemist oli seal palju - ma ei viitsi üldse rääkidagi sellest.
Pidu ise läks enamvähem korda - mina olin nagu alati - lava peal enamuse ajast, möllasin MC Boogshe ja Tony Cha Cha'ga (E-Craig). Kõvasti sai juttu aetud ka DJ Jesselyn'iga kes mu isegi ära tundis eelmisest aastast :P
Ron van den Beuken, keda ma tean neist kõigist diskoritest kõige kauem, oli ka väga sõbralik ja temagagi sai kino.
Eelmine aasta olin mina väga palju aega ka VIP-alal, aga see aasta jõudsin VIP-angaari äärmiselt vähe - lava ruulis minu jaoks :D
Kes teab, see teab, mis feeling on kui Sa laval käed üles viskad ja kogu rahvamass Sind järgi teeb ;)
Ise ma ergutasin ka mikrist DJ Lang'iga koos rahvast kui MC Boogshe lõpetanud oli :P
Seal oli veel palju ägedaid detaile, aga ma tõesti ei viitsi neid eriti meenutada ja veel kirja panema ka hakata. Kes tahab väga teada, see küsib personaalselt :P
Pärast teist ööd hakkasime siis ära sõitma sealt.. endal hull seltskond koos:
Priit roolis, mina kõrvalistmel ja siis taga olid Peeter, Marii ja Oliver (DJ Diziac, DJClub.ee/Raadio2) koos oma naise Sandraga minu mäletamist mööda.
Kuna sellist massi ei tohi väikebussis olla kui istmeid pole, siis pidime mööda metsavaheteed minema. Saime veidi sõita kui üks tumesinine BMW vastu tuli. Võtsime siis teeäärde, et mõlemad mahuks mööda sõitma teineteisest, aga hops meie panime kraavi, nii, et suur känd oli esiratta koopas. ÄGE!
Bemmi roolis olnud vend arvas, et oh mis seal ikka - tõstame kõik koos selle bussi välja kraavist :D Ei jaksatud seda liigutadagi kambakesi. Õnneks BMW kaasreisija teadis mind ja ma uskusin teda kui ta ütles, et läheb kutsub abi ja tuleb tagasi. Seda ta tegigi - sinine köis oli kaasas tagasitulles ja autotäis mehi ka. Tagant BMW'ga tõmmates läks köis korduvalt katki ja pidi seda mitmekordselt kinnitama. Eest tõmmates saime lõpuks bussi välja ja saime koju sõita. See polnud üldse naljakas eriti, aga millegipärast me ainult naersime koguaeg seal kraavi ääres :D
Minu juurde jõudes ajasime veel Priidu ja Assoga veits juttu ning üks hetk lihtsalt vajusime ära. Mina magasin oma väikseima toa kušetil, Asso ja Priit põrandal, Marii minu toa suures voodis ning Oliver ja Sandra suure toa diivanil :P
Ärgates vist läksime Laterna baari ja tiksusime seal mõne kena tunni - vihma sadas ja meie olime varikatuse all kenasti laua ääres ja ajasime mula. Ketlyn'i onu Martin oli ka sinna sattunud koos paarimehe Markoga ja nendega sai ka kino tehtud. Mäletan veel seda, et Rando tahtis jubedalt mingeid oma naisi Priidu bussi peale Tallinnasse kaasa sokutada, aga kuna nendel neidudel oli kiire ja Priit ei kavatsenud kohe kuidagi liikuda siis Rando ainult koguaeg helistas ja käis närvidele inimestele. Kui Priit vastu ei võtnud siis helistas Mariile jne. :D Ühesõnaga - labane.

Nädala sees olin tööl nagu ikka ja peale tööd käisime siis kas jahiga merel või tiksusime niisama kuskil. Tavapärane.

Järgmisena meenub mulle jaanipäeva nädalavahetus.. azza :P
Reedel ma vahtisin vist niisama kodus.. võib-olla korraks käisin kuskil väljas, aga kuna plaanisime Erkiga (Vaino, alias Väints/Eerja) jaanilaupäeval Pärnusse sõita, siis ei viitsinud väga mässata ringi. Minul ei tule tõesti meelde, mis seal kõik veel toimus - võib-olla oli midagi huvitavat, aga ju siis mitte piisavalt huvitavat, et meeles oleks.
Laupäeval tiksusime päris kaua Haapsalus enne kui kuhugi liikuma hakkasime. Kell võis vist juba 5 õhtul olla vist kui Martinit ootasime Kastani poe ees koos Triinu, Epu ja Erkiga. Pärnusse sõites sai igast nalja - Lihula tanklast ostsin Peetri meenutamiseks PEZ selle plastmassijunni, mille pea alt tulevad need pisikesed kommid välja :D Siis mängisime seal mingit peret autos, et mina ja Epp oleme Martini ja Triinu vanemad ja Erki on onu :D Väga vigane, aga naersin end ribadeks :D
Pärnusse jõudes passisime veits Neste tankla juures ja kuulasime mingi rullnoka möla kes seal taidles :D
Korraks käisime Paikusel mingil vennal külas ja siis läksime viskasime tüdrukud linna ära ja põrutasime Pärnust Tallinna poole, Aresse, täpsemalt Päriverre, Ketlyn'i maakodusse. Sinna saamine oli hea - sõidame Pärivere külla sisse - vaatame suur lõke majade vahel - mõtleme, ei Ketlyn nii püromaan ka pole - sõidame edasi - mõtlesime, et igaks juhuks küsime jalgrattaga sõitva tädi käest kus see vajalik tänav asub. Too täpselt ei teadnud - juhatas meid kuhugi metsavahele. Teel märkasin, et mingi rahvas möllab mingi maja juures, see äratas minus tähelepanu, et äkki ongi seal Ketlyn oma rahvaga, aga sõitsime siiski edasi, uskudes tädikest. Kui juba tee ääres ühtegi asja näha polnud, siis otsustasime tagasi pöörata ja ikka külast seest otsida. Ma ütlesin Erkile, et kuule vaatame kes seal hoovis on siis. Jäime autoga tee otsas seisma ja kuna me äratasime tähelepanu, siis kaks tumedat kuju tulid mööda teed ka kui meieni jõudsid - Ketlyn ja ta onu Martin :D Neil imestus suur, et kuidas me ise üles küll leidsime selle koha :P Minu intuitsioon viis meid sinna nagu aru saite :D
Tegime seal tule üles - rüüpasime väheke õlut, grillasime ja nalja oli nabani. Martin (väike Martiini, Kojoni, kes meiega kaasa tuli Haapsalust) ei suutnud vahepeal hingatagi kuna tema jaoks tehti liiga palju kino.
Üks hetk sai Erkil siiber, et ta pidi kaine olema ja otsustas koju Haapsalu poole sõitma hakata. Nii me siis läksime, Erki, mina ja väike Martin, Haapsalu poole. Lihula tankla juures Erki magas 15min ja jätkas sõitu :D Martin norskas, endal silmad lahti.

Selle jaaniööga hakkas säde minu südames jälle tööle ja vanad ajad meenusid nagu vaataks videot, mis oma silmade läbi on filmitud.

Kuna kutsusime Ketlyn'it ja tema onu Martinit Haapsallu külla endale, siis jaaninädalavahetusele järgneval nädalavahetusel olidki nad platsis. Reedel sai veits Peetri juures tiksatud ja weixiga juttu aetud, Taivo ja ta naine olid ka veel seal ma mäletan.. Kalvar ja Karin ka vist korraks :P Marii oli ka äkki? Pagan mul on hea mälu, aga lühike :P
Laupäeval sai vist suht laiseldud.. kergelt magamata ka ja noh.. ilm polnud ka vist kõige tõmbavam kui õigesti mäletan. Vahepeal logelesime jahi peal, aga kehva ilma ja purunenud purje tõttu ei hakanud merele minema. Kahju, aga noh - midagi pole teha kui puri on rebenenud ja ei taha rohkem katki rebestada seda.
Õhtul sai siis Erki juures Parilas grillitud ja sauna tehtud. Basseinivesi oli ka parasjagu külm, et kui saunast sisse hüppasid siis tundsid kuidas tervis tuleb :P Kui enam ei jaksanud saunas möllata ja Peeter oli kaine, siis läksime linna tagasi ja Martin tahtis minna VIP baari piljardit mängima. Võttis ta siis valve maha baarilt ja me mängisime kolmekesi seal paar tundi :D Kui ma mingi hetk lihtsalt korraks hingetõmbeks diivanile pikali viskasin, siis jäin magama ja ärkasin lause "Tõnis, palun ärka üles, lähme koju" peale, mis tuli Ketlyn'i suust :P See oli nii armas kuidas ta seda ütles, aga hommikul päikesepaistel mööda peatänavat koju kakerdada polnud just kõige ägedam :P

Pühapäeval ärgates läksime kiskusime jahil purje maha, et seda saaks pärast kodus lappida. Enne seda passisime veel vana jahtklubi Kessu baari terrassil ja pullitasime veits.
Õhtul läksime bowlingut mängima - kahel rajal olid sellised tiimid:
mina, Ketlyn ja Marii ühes meeskonnas ja teises Martin, Peeter ja Erki. Nalja sai rohkem kui rubla eest!
Pärast bowlingut sai minu poole mindud ja siis hakkasid teised vesipiipu valmistama kui mina ei viitsinud enam tiksuda ja oma toas rahulikult ajakirja lugesin. Mingi hetk lõpuks läksime kõik magama ära, Ketlyn ja Martin plaanisid vara tõusta ja esimese bussiga Tallinnasse koju minna. Ma olin ka koos Ketlyn'iga juba kell 5 üleval, aga miskipärast nad ei läinud kella kuuese bussi peale siiski, vaid hoopis 07:20-se peale. Ma ei tea, miks see parem oli, aga sel pole tähtsust ka. Mõlemad jõudsid kenasti koju ja mina pidin 10ks tööle minema :( :P

Igal juhul, mina ei jaksa enam meenutada eriti - kaks päeva olin tööl siis ja juba tuligi õllesummer peale! Kui midagi olulist teie arvates kirjutada unustasin - kindlasti märku anda!

Arvutan,
Tõnis